Sisemine rõngasratas on fikseeritud ja ühendatud korpusega ning õliavast sisenev õli surub rootori ümber keskpunkti. See aeglaselt pöörlev rootor juhib väljundit läbi rihvelvõlli, mida nimetatakse tsükloidhüdraulikamootoriks. Pärast selle algse tsükloidmootori kasutuselevõttu hakkas pärast aastakümnete pikkust arengut kujunema teine mootori kontseptsioon. 19. sajandi 50. aastate lõpus töötati välja algne väikese kiirusega suure pöördemomendiga hüdromootor õlipumba staatori ja rootori komponendist, mis koosnes sisemisest hammasrattast ja sellele vastavast hammasrattast või rootorist.








